VII klassi lõpureisiks sai valitud minek väikesele saarele - Mohnile. Mõte veeta tsivilisatsioonist veidigi eemal tasus end ära. Muidugi oli harjumuspärase keskkonna ümber vahetamine teatud ebamugavusi tekitav, ent üleelatav ja omamoodi tore. Öö polnud üldse veel suvesoojast lämbe - külm, mis külm. Samas hommikupäikese võim lasi kiirelt unustada öised kannatused ning kõik oli taas helge.
Muhe ja rahulik saarevaht näitas meile saart, rääkis ajaloost, tutvustas olulisimaid paiku, lubas õhtupimeduse saabudes lõketki teha. Kuu säras taevas, merelt kiirgas kuuvalgust, ümber saare mere vaikne kohin, mida vahel ilmestasid eemalt mööduvad laevad.
Jäime ellu!
Muhe ja rahulik saarevaht näitas meile saart, rääkis ajaloost, tutvustas olulisimaid paiku, lubas õhtupimeduse saabudes lõketki teha. Kuu säras taevas, merelt kiirgas kuuvalgust, ümber saare mere vaikne kohin, mida vahel ilmestasid eemalt mööduvad laevad.
Jäime ellu!