Türi Põhikooli VI lennu viimane koolipäev, milleks oldi ju ammu valmis, ent ikka saabus kiirustades nagu tavaliselt. Siin lõbususega ei koonerdatud ja lapsepõlve osati nautida.
Esimene tund oma esimese õpetajaga.
Teine tund muusika saatel, millest said osa ka teised klassid, kuhu sisse raatsiti põigata.
Teine tund muusika saatel, millest said osa ka teised klassid, kuhu sisse raatsiti põigata.
Kolmas tund oma klassis, kus meenutati eredamaid koostegemisi, koostati ühisjutuke, joonistati autoportree ning saadeti teele tervitus aastast 2041:
Jutuke meist sai kõigi abiga selline:
"Meie lummav lugu sai alguse 2014. aasta energilisest sügisest, mil kogunesime hunnitu TPK huvitavale hoovile, tegime koos unise marsi läbi karismaatilise linna loomingulisele lauluväljakule. Nii alustasime, melanhoolsed seitsmendikud, kellest kolme muheda aastaga vormusid TPK VI kaastundliku lennu aktiivsed vilistlased. Nüüd olete siin, abivalmid ja kollased, millised kibedad inimesed teist küll on saanud! No näed, siin oletegi teie: perfektne Erki, kokkuhoidlik Elisabeth, hall Brita, mugav Anette, tagasihoidlik Johannes, arg Maria, ere Karl, künklik Hanna Liina, sibulakarva Helena, särav Kadi, värviline Marcus, kaelkirjaklik Rasmus, ümmargune Andres, hapu Anne-Mai ja mina, teie ulakas klassijuhataja, kes ikka geomeetriliselt teie peale mõtleb ning on siiani tänulik värviliste hetkede eest, mis koos veedetud.
Praegune isetu ilm on piisavalt kaasaegne, et nautida ebatavalist kevadet, seda kohmetut vabadust, mis kohe saabub, kui minimalistlikud lõpueksamid läbi. Lõpuks ometi algab kauaigatsetud TPK-vaba trigonomeetriline elu!
Teravaid ja lõbusaid soove ja väärtuslikku lõpukella! Olgem tuimad, saagem taastuvaks!"
(Originaaltekst, lünkadesse sattusid omadussõnad vastavalt välja öeldud järjekorrale)
Tühi kõht sai kosutust veel viimast korda koolisööklas, pärast mida toimus traditsiooniline õunapuu istutamise tseremoonia.
"Meie lummav lugu sai alguse 2014. aasta energilisest sügisest, mil kogunesime hunnitu TPK huvitavale hoovile, tegime koos unise marsi läbi karismaatilise linna loomingulisele lauluväljakule. Nii alustasime, melanhoolsed seitsmendikud, kellest kolme muheda aastaga vormusid TPK VI kaastundliku lennu aktiivsed vilistlased. Nüüd olete siin, abivalmid ja kollased, millised kibedad inimesed teist küll on saanud! No näed, siin oletegi teie: perfektne Erki, kokkuhoidlik Elisabeth, hall Brita, mugav Anette, tagasihoidlik Johannes, arg Maria, ere Karl, künklik Hanna Liina, sibulakarva Helena, särav Kadi, värviline Marcus, kaelkirjaklik Rasmus, ümmargune Andres, hapu Anne-Mai ja mina, teie ulakas klassijuhataja, kes ikka geomeetriliselt teie peale mõtleb ning on siiani tänulik värviliste hetkede eest, mis koos veedetud.
Praegune isetu ilm on piisavalt kaasaegne, et nautida ebatavalist kevadet, seda kohmetut vabadust, mis kohe saabub, kui minimalistlikud lõpueksamid läbi. Lõpuks ometi algab kauaigatsetud TPK-vaba trigonomeetriline elu!
Teravaid ja lõbusaid soove ja väärtuslikku lõpukella! Olgem tuimad, saagem taastuvaks!"
(Originaaltekst, lünkadesse sattusid omadussõnad vastavalt välja öeldud järjekorrale)
Tühi kõht sai kosutust veel viimast korda koolisööklas, pärast mida toimus traditsiooniline õunapuu istutamise tseremoonia.
Üheksandike ja esimeste klasside ühises rongkäigus tuldi aktusele, et vaadata, kuulata, meenutada, kaasa mõelda ja rõõmustada - ainult eksamid veel ja põhikool on läbi!
Aktusel olite täpselt sellised nagu 9.c - armsad, hoolivad, kuulavad, kaasa laulvad, elavad, mõtlevad, rõõmustavad.
On väga raske mitte mäletada
neid eesti keele tunde lõputuid.
Küll oli mõttejulgust, omapära,
vaeva, tööd ja sära,
võibolla raamatute pärast magamata öid.
On minu meeltesse teist jäänud ainult hea,
eks püüdke unustada õpetaja vead...
Seepärast
Sina, kes lõpetad:
olgu sul piisavalt usku,
ent ärgu saagu sinust kergeusklikku või langejat ebausku;
tunne rõõmu, kuid heida kõrvale kahjurõõm;
ole julge, ent alati ei peaks olema hulljulge;
ole tark, kuid mitte ninatark!
PS
Kui arvad, et oled veel liiga noor
kirjutamaks raamatut,
siis loe neid!
neid eesti keele tunde lõputuid.
Küll oli mõttejulgust, omapära,
vaeva, tööd ja sära,
võibolla raamatute pärast magamata öid.
On minu meeltesse teist jäänud ainult hea,
eks püüdke unustada õpetaja vead...
Seepärast
Sina, kes lõpetad:
olgu sul piisavalt usku,
ent ärgu saagu sinust kergeusklikku või langejat ebausku;
tunne rõõmu, kuid heida kõrvale kahjurõõm;
ole julge, ent alati ei peaks olema hulljulge;
ole tark, kuid mitte ninatark!
PS
Kui arvad, et oled veel liiga noor
kirjutamaks raamatut,
siis loe neid!